L\u00e4\u00e4ne-Nigula kihelkond iseseisvus t\u00f5en\u00e4oliselt 13. sajandil. Kiriku kaitsep\u00fchaku P\u00fcha Nikolause nimest kujunenud\u00a0L\u00e4\u00e4ne-Nigula<\/i>, tuleb ametlikult kasutusele 20. sajandi alguses.<\/p>\n
Kivikirik ehitati 13.sajandi teisel poolel Saare-L\u00e4\u00e4ne piiskopkonna arhitektuuri tavade kohaselt. Kirikul oli \u00fchel\u00f6\u00f6viline\u00a0 kahe v\u00f5lvikuga pikihoone ja v\u00e4iksem nelinurkne kooriruum. Torn ja k\u00e4\u00e4rkamber esialgu puudusid. Esialgse v\u00e4lisilme aktsendiks olid kitsad k\u00f5rged paarisaknad nii pikihoones kui kiriku idaseinas. Viimased on kinnim\u00fc\u00fcritud ja pikihoone paarisaknad on \u00fcmberehitatud.<\/p>\n
Algne ruumipilt on paremini s\u00e4ilinud altariruumis, mida katab Eestis harvaesinev kaheksaroideline v\u00f5lv. Pikihoone v\u00f5lvistikust on s\u00e4ilinud vaid v\u00f5lvitugede alaosad. Kiriku keskaegsest sisustusest s\u00e4ilitatakse Tallinnas Niguliste kirikus kolme altarifiguuri: Nikolaus, Maarja ja evangelist Johannes. Tegemist on osaga hilisgooti altarist. Altar on ilmselt valmistatud L\u00fc\u00fcbeki meistri Hennig von der Heyde t\u00f6\u00f6kojas. 1930-ndatel aastatel Tartusse viidud .<\/p>\n
Alates 18. sajandist on kirikut tavatult palju ja kapitaalselt \u00fcmber ehitatud. 1760. aastal valmis barokkportaaliga nelinurkne l\u00e4\u00e4netorn. 1809. aastal sai kirik r\u00e4ngalt tulekahjus kannatada. H\u00e4visid tornikiiver, katus, pikihoone v\u00f5lvid, kannatada said k\u00e4\u00e4rkamber ja sisustus. 1816. aastani kestis vaheaegadega ehituslik taastamine. Torni kiviosa kaasajastati nelja kolmnurkfrontooniga. 1815. aastal madaldati pikihoone seinu ja kaeti peegelv\u00f5lvlaega, raiuti maha v\u00f5lvtoed ja lammutati k\u00e4\u00e4rkambri m\u00fc\u00fcrid. Koos sisustusega taastati kirik 1824. aastal. 1872. aastal avati idaseina \u00f5petajauks ja rajati omap\u00e4rane k\u00f6etav k\u00e4\u00e4rkamber altariseina taha. 1882. aastaks valmis kullatud ristiga sihvakas tornikiiver. Torni k\u00f5rgus on 52,2 meetrit sellest kiiver on 26,7 meetrit. 19. sajandil likvideeriti pikihoone paarisaknad ja kujundati avaraiks \u00fcmarkaarseiks.<\/p>\n
Kiriku praegune sisustus p\u00e4rineb 19. sajandist. V\u00f5imsa ampiirstiilis altariseina valmistas meister Sigismund Peterburist. Altarimaalid “P\u00fcha \u00d5htus\u00f6\u00f6maaeg” ja “\u00dclest\u00f5usmine” on koopiad Leonardo da Vinci samanimelistest maalidest. Maalid annetas m\u00f5isnik H. v. Aderkas. Kantsli autor on Tallinna meister Sch\u00f6nfeldt. Esimene teadaolev orel osteti 1855. aastal. Praeguse oreli ehitas 1926. aastal G. Terkmann.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
L\u00e4\u00e4ne-Nigula kihelkond iseseisvus t\u00f5en\u00e4oliselt 13. sajandil. Kiriku kaitsep\u00fchaku P\u00fcha Nikolause nimest kujunenud\u00a0L\u00e4\u00e4ne-Nigula, tuleb ametlikult kasutusele 20. sajandi alguses. Kivikirik ehitati 13.sajandi teisel poolel Saare-L\u00e4\u00e4ne piiskopkonna arhitektuuri tavade kohaselt. Kirikul oli \u00fchel\u00f6\u00f6viline\u00a0 kahe v\u00f5lvikuga pikihoone ja v\u00e4iksem nelinurkne kooriruum. Torn ja k\u00e4\u00e4rkamber esialgu puudusid. Esialgse v\u00e4lisilme …<\/span> Read More<\/span><\/a><\/span><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","template":"","meta":{"ngg_post_thumbnail":0,"footnotes":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.cruxmedia.ee\/ln\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/84"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.cruxmedia.ee\/ln\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.cruxmedia.ee\/ln\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.cruxmedia.ee\/ln\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.cruxmedia.ee\/ln\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=84"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.cruxmedia.ee\/ln\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/84\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":85,"href":"https:\/\/www.cruxmedia.ee\/ln\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/84\/revisions\/85"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.cruxmedia.ee\/ln\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=84"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}