EELK Lääne-Nigula Püha Nikolause kogudus

Ajalugu

Lääne-Nigula kihelkond iseseisvus tõenäoliselt 13. sajandil. Kiriku kaitsepühaku Püha Nikolause nimest kujunenud Lääne-Nigula, tuleb ametlikult kasutusele 20. sajandi alguses.

Kivikirik ehitati 13.sajandi teisel poolel Saare-Lääne piiskopkonna arhitektuuri tavade kohaselt. Kirikul oli ühelööviline  kahe võlvikuga pikihoone ja väiksem nelinurkne kooriruum. Torn ja käärkamber esialgu puudusid. Esialgse välisilme aktsendiks olid kitsad kõrged paarisaknad nii pikihoones kui kiriku idaseinas. Viimased on kinnimüüritud ja pikihoone paarisaknad on ümberehitatud.

Algne ruumipilt on paremini säilinud altariruumis, mida katab Eestis harvaesinev kaheksaroideline võlv. Pikihoone võlvistikust on säilinud vaid võlvitugede alaosad. Kiriku keskaegsest sisustusest säilitatakse Tallinnas Niguliste kirikus kolme altarifiguuri: Nikolaus, Maarja ja evangelist Johannes. Tegemist on osaga hilisgooti altarist. Altar on ilmselt valmistatud Lüübeki meistri Hennig von der Heyde töökojas. 1930-ndatel aastatel Tartusse viidud .

Alates 18. sajandist on kirikut tavatult palju ja kapitaalselt ümber ehitatud. 1760. aastal valmis barokkportaaliga nelinurkne läänetorn. 1809. aastal sai kirik rängalt tulekahjus kannatada. Hävisid tornikiiver, katus, pikihoone võlvid, kannatada said käärkamber ja sisustus. 1816. aastani kestis vaheaegadega ehituslik taastamine. Torni kiviosa kaasajastati nelja kolmnurkfrontooniga. 1815. aastal madaldati pikihoone seinu ja kaeti peegelvõlvlaega, raiuti maha võlvtoed ja lammutati käärkambri müürid. Koos sisustusega taastati kirik 1824. aastal. 1872. aastal avati idaseina õpetajauks ja rajati omapärane köetav käärkamber altariseina taha. 1882. aastaks valmis kullatud ristiga sihvakas tornikiiver. Torni kõrgus on 52,2 meetrit sellest kiiver on 26,7 meetrit. 19. sajandil likvideeriti pikihoone paarisaknad ja kujundati avaraiks ümarkaarseiks.

Kiriku praegune sisustus pärineb 19. sajandist. Võimsa ampiirstiilis altariseina valmistas meister Sigismund Peterburist. Altarimaalid “Püha Õhtusöömaaeg” ja “Ülestõusmine” on koopiad Leonardo da Vinci samanimelistest maalidest. Maalid annetas mõisnik H. v. Aderkas. Kantsli autor on Tallinna meister Schönfeldt. Esimene teadaolev orel osteti 1855. aastal. Praeguse oreli ehitas 1926. aastal G. Terkmann.